Patent

Sõna „Patent“ nagu me täna sellest aru saame ilmus 1474. aastal Veneetsia Vabariigis. Sellel aastal tuli välja seadus, et kui midagi välja leiutatakse, tuleb koheselt teavitata riiki, et ennetada leiutist kontrollimatult  teistes riikides kasutamist. Patendi aeg oli kuni 10 aastat. 1623 aastal Inglismaal kuulutati välja „Staatus monopooli kohta“, mille alusel väljastati patendid „uute projektide  leiutamiseks“.  Esimene patent USAs (Patent Act) ilmus 1790 aastal. Venemaal umbes samasugune seadus ilmus 1812 aastal ja aastal 1830 30. märtsil pannakse paika patendi sõnatust, et on tööstusomandi mõistes erinevat liiki tööstuspatent (leiutise objektiks võib olla seade, meetod, aine või nende kombinatsioon). Leiutis on patentne, kui see on uus, omab leiutustaset, on tööstuslikult kasutatav.

Tänapäeval ELi liikmesriigid üritavad saavutada kokkulepet ühtse patendisüsteemi loomiseks. Probleem on järgmine, et patendi saamine on kulukas ja aeganõutav, sest Euroopa Patendiametis registreeritud patent tuleb lisaks eraldi igas EU liikmesriigis kehtestada, kus kaitset taotletakse. Lisaks sellele, iga liikmesriik võib nõuda patendi kogu dokumentatsiooni tõlkimist. Kuna vaidlused sel teemal endiselt käivad ja kompromissini on veel pikk tee, Euroopa komisjon pakkus välja kolm varianti: ainupädevuse andmine Euroopa Liidu kohtule, siseriiklikele kohtutele või sootuks uue üle-Euroopa Liidulise patendikohtu loomine.

Minu arvamuselt kõik need vaidlused patentide kohta viib selleni, et see peletab innovatsiooni Euroopast eemale see tõttu euroopa jääb pika ninaga ja kogu innovatsioon kolib Aasiasse. Mida kiiremini kokkuleppele jõutakse, seda kasulikum on Eestile, see annab võimalust Eesti ettevõtetele konkurentsivõime tõstmist Euroliidus.

Pekka Himoneni raport Soome parlamendile

Oli vaja läbi lugeda Pekka Himaneni 2004. a. raporti Soome parlamendile ja selle peale teha arvustuse. Antud raporti põhimõte on pakkuda lahendusi lääne ühiskonnale, et heaolu kestaks edasi ka tulevikus. Uusi lahendusi otsida on tingitud inimeste vananemine arenenud riikides, maailmamajanduse globaliseerumine ja infotehnoloogia kiire areng. Kindel see, et tänapäevane elustandart ei muutuks, peavad arenenud riigid otsima endale uusi turge kiire arenevates riikides. Selleks ühiskond peab muutuma innovatiivsemaks, tootlikumaks ja paindlikumaks muutuste suhtes. Innovatsioon on väga tähtis, et saaks uusi tooteid ja teenuseid luua, aga muidugi väga tähtis osata asju luua ja et see oleks mõeldud uut moodi. Et kõik see toimiks, oluline, et riik oleks stabiilne, ühiskonnal oleks heaolu, kus puuduvad pinged näiteks erinevate rahvuste vahel.Lisaks riigi maksusüsteem oleks ehitatud nii, et see stimuleeriks ettevõtlikust, panustaks haridusele ja saaks meelitada oskustöölisi välisriikidest.
Raport ei anna  konkreetseid lahendusi, vaid toob ette njuanse, millele peaks toetuma, et selline ühiskond oleks. Pekka Himoneni kirjeldatud  eeldused sellise eduka ühiskonna jaoks on muidugi väga õiged, näiteks hoolivus, koostöö, vabadus, loovus, ettenägelikkus. Küsimus on, kuidas seda kõike saavutada? Kõiki need nimetatud eeldused inimkonnale oli teada juba vähemalt paar tuhat aastat. Peab tõdema, et omavaheline infovahetus ei olnud nii intensiivne, nagu see praegu on.  Raportis pakutud riiklikud tööd on samuti on ka õiged, aga riigid on ikkagi väga erinevad, inimesed on erinevad mentaliteediga. Kuidas näiteks Saksamaa või Prantsusmaa suhtuksid võõrtööliste kohale saabumisega.  Kuidas teha ühiskonnale selgeks, et tulevikus kahjuks peab hiljem pensionile jääma? Kindlasti on olemas palju teisi keerulisi küsimusi.

Ma pean Himaneni raporti vajalikuks. Tema tõstatatud küsimused muutuvad aina aktuaalsemaks. Soovitan ka teistele tutvuda tema dokumendiga, keda huvitab meie ühiskonna tulevik.

Uus meedia…? Suhtlusportaalid ja sotsiaalvõrgustikud….Facebook!

Esimest korda ma Facebook-i kohta sain teada umbes neli aastad tagasi ühest ameerikalist paroodiafilmist, ma kahjuks ei oska selle nimi öelda, kus juba tol ajal visati nalja, et igal inimesel see on olemas. Facebook on veebipõhine suhtlusvõrgustik . Selle kasutajad saavad lisada sõpru, saata neile sõnumeid ja uuendada oma isiklikke veebilehti, et teavitada oma sõpru enda jaoks olulistest sündmustest ning jagada pilte. Lisaks kasutajad saavad ühineda võrgustikega, mis on organiseeritud linna, töökoha, kooli, regiooni järgi jne.

Juba enne Facebook-i ilmumist olid olemas ka teised suhtlusvõrgustikud, nagu Rate.ee, Orkut, MySpace j.t, kuid minu suhtumine nendesse oli üsna skeptiline, lihtsalt ei pakkunud huvi. Teadsin ainult seda, et mõned sõbrad ja tuttavad kasutasid neid ja vahest isegi kutsuti liituma, kuid tegu jäigi registreerimisega. Siis ilmus Facebook, uute väljakutsetega ja  plaanidega meelitada enda poole kasutajaid. Mida aeg on edasi läinud, seda siin ja seal ma kuulsin meediast, Facebook –ga liitujate arv drastiliselt kasvab ning mingi hetk üle poole minu tuttavatest ringkonnast juba istusid eelnimetatud suhtlusvõrgustikus. Mõtlesin, et on aeg ka ennast registreerida ja vaadata, mida siis endast Facebook kujutab .

Tänapäeval Facebook on väga edasi arenenud ning ametlikult kinnitatud üle poole miljardi registreerituid veebikasutajaid. Tavainimeste registreerunute hulka lisanduvad nii riigi- kui ka eraettevõtted, kooperatiivid, agentuurid, seltsid jne. Ettevõtted avastasid enda jaoks Facebook-is kõigepealt tasuta koha, kus saab absoluutselt  ilma lisainvesteeringuta ennast reklaamida. Näiteks hotellid, sanatooriumid – nad kõik üritavad inimestele sõnumi edasi edastada, miks just peaks neid valima ja neid külastama. Tänu Facebooki süsteemile on võimalik liituda nende uudistega ning olla kursis hotellide sooduspakkumistega, vajadusel saab muidugi ka kohe loobuda, kui tüütuks saab, kuid Facebook on nii mugavalt ehitatud, et see praktiliselt ei sega. Nii tuleb välja, et antud suhtlusvõrgustikul on tegu  ärinäoga, mida saab noor ettevõtja enda kasuks kasutada.

Kuid minu arvamuselt ei pruugi alati Facebookil olla positiivne nägu. Nagu öeldakse, iga valgel jõul on olema oma tume külg. Kuna tegemist on suure portaaliga ja interneti uuringutel Eestis on umbes 300 000 Facebooki kasutajaid, ei pruugi see alati olla sõbralik kasutaja suhtes. Praktiliselt iga inimene on lisanud enda pildi, mis võib kaasa tuua ka ebameeldivusi. Olen kuulnud selliseid olukordi, kus ettevõtted kuulutavad välja töökulutusi ja nende vastanud CV-dele otsitakse nimejärgi inimesi Facebooki otsingus. Ja siis tekkibki kord, kui tööandjale ei meeldi kandideerija nägu, jääbki ta vestlusele kutsumata. See tõttu inimene võiks siiski vaadata, mis esimeses pildiks ta valib, eriti siis, kui tulevikus läheb töökoha vahetamiseks.

Muidugi Facebook üritab endast parimat anda, et kurjategijad ei kasutaks inimeste andmeid enda kasuks. Olemata ohtudest, Facebooki-maanija jääb inimestele ilmselt veel pikemaks ajaks ainukeseks suhtlusvõrgustikuks, kus nemad veedavad seal tunde, jagavad rõõmu, vestlevad, kommenteerivad pilte jne.

IT Tooted, mis ei läinud massi

Z-Nano Optical mouse

See optiline hiireke pidi maailmas kõige väiksem olema . Kahjuks tuleb välja, et  mikroskoopiline suurus  ei sobi veel kõigile seadmetele.  Kas sa kujutad ette, kui sul on kiire ja sa peaksid kiiresti veebilehte lahti  teha, et olulist infot vaadata, pead need pisinuppe vajutada? Minu puhul selline hiirr on täiesti mõtetu ja kasutu ja ilmselt viskaks selle prügikasti juba järgmisel päeval. Alguses oleks naljakas, aga tüütaks ikkagi. Aga kes teab..inimesed on erinevad, võib olla  keegi jääks Z-Nano hiire kasutama

Kalkulaatoriga hiir – X Mark I Mouse Lite

Lugupeetud ettevõte Canon, keda tuntakse maailmas kaamerate ja printerite järgi, üritab laiendada ennast ka arvutite aksessuaaride hulgas.  Canon tuli välja uue optilise hiirega X Mark I Mouse Lite, mille korpuses on sisseehitatud kalkulaator.  Kahjuks antud combo-hiir või all-in-one hiire ei ole saanud head tagasisidet. Hiir oleks sobilik mõni ärimehele reisimise ajal ,kuid tema plussid siin lõppevad. Miinused on aga järgmised. Ise hiir ei ole stabiilne, kui sa vajutad nuppude peale, kogu aeg kipud ümber minna. Hiirega töötamine on ka raskendatud –  on oht kogemata vajutada teiste nuppude peale.  Minu arvamuselt on tegemist ebaõnnestunud toodega ja Canon peaks keskenduma enda kaamerate tootmisele, mitte ämbrisse astuda. Hiir on muidugi ilus, valge värv, ilus disain, sobiks Mac’ile pigem. Turul hiir maksab 59,99$ , olemas valge ja must versioond. Arvan, et hind on ikka soolane, et selle vidina osta.

Windows Millenium

Windows ME oli Windows 98 järelkäija ja nagu Windows 98, oli sa tuunatud kodukasutajatele. Windows ME omal ajal sisaldas ainult uut: Internet Explorer 5.5, Windows Media Player7. Windows Movie Maker videotöötlus, System Restore. Kõik nagu pidi OK olema, aga antud OS’iga olid ka probleemid.  Windows ME on saanud palju kriitikat, kuna süsteem ei olnud stabiilne, kogu aeg jooksis kokku või ootamatult tegi restardi. Ühe PC World artiklis Windows ME tõlgendati lahti nagu „Mistake Edition“ ja oli kommenteeritud, nagu kõige halvim toote mis kunagi üle üldse maailmale välja tuli (nad veel ei teadnud, et tulevikus tuleb Windows Vista  )  Windows ME’l üli üsna väike eluiga, ainult üks aasta, kuna tema asemele tuli 2001 aastal Windows XP, mis on siiamaani maailmas kasutusel.
Olen ise kasutanud Windows ME, 2 korda aastas pidin Windows uuesti installeerima  seega võin kinnitada, tegemist oli väga ebaõnnestunud tootega Microsofti poolt.

P.S Windows Millenium promo oli väga heal tasemel.

Noppeid IT ajaloost… Appi!!! Hiired!!!…pc hiired.

Hiire leiutas 1963. aastal Douglas Engelbart, kelle jooniste järgi valmistas Bill English samal aastal esimese prototüübi. 9. detsembril 1968 esitles Engelbart San Franciscos kolmenupulist hiirt esmakordselt laiemale publikule.
Arvutihiirest hakkas nähtavat kasu olema alles graafilise kasutajaliidesega arvutitega töötades. Hiirega arvuteid hakati müüma alles aastal 1981 revolutsiooniliselt uudse arvuti Xerox Star koosseisus
Sellegipoolest jäi hiir üsna haruldaseks kuni Apple Macintoshi turuletulekuni

  • 1982. aastal leiutab Steve Kirsch esimese optilise hiire, mis vajab töötamiseks spetsiaalset hiirematti, millele on prinditud ruudustik. Kuigi need hiired olid väga täpsed, ei saanud nad väga populaarseks.
  • 1983. aastal turustab Apple oma esimese hiire osana Apple Lisa arvutikomplektist. Hiirel on vaid üks nupp, millest saab Apple hiiri iseloomustav ja neid teistest tootjatest eristav tunnusjoon.
  • 1999. aastal loob Agilent esimese optilise hiire sensori, mis töötab ka ilma spetsiaalse hiirematita.
  • 2004. aastal toob Logitech müüki esimese hiire, mis kasutab laserit asukoha määramiseks. Selleks vajaliku sensori lõi Agilent. Laseripõhine asukoha määramine optilistel hiirtel toob endaga kaasa suure arengu hiirte täpsuse arengus

Noppeid IT ajaloost….Diskettid

Kas sa veel mäletad seda, kui tahtsid sõbrale mõnda faili flopisse kirjutada ja olid sunnitud mõtlema selle peale, kas mahub fail sisse või mitte 🙂 Või seda mõnusat häält, mida tegi flopilugeja ja need probleemid, kui flopi läheb rikki ja sul oli vaja mõni kontrolltöö välja printida. Mõtlesin, et tore oleks natuke meenutada ja võib olla keegi saab teada flopist ka uut.
Flopikettad olid väga populaarsed 1970. aastate kuni 1990. aastate lõpuni ja üldlevinud andmete vahetuseks ja hoiustamiseks. Mõned ettevõtted võivad tänase päevani flopit kasutada, aga see on peamiselt vanade industriaalarvutite piirangute tõttu.
Enne kui kõvakettad taskukohaseks muutusid kasutati flopikettaid peale tarkvara ja andmete salvestamise tihti ka arvutite operatsioonisüsteemi (OS) hoiustamiseks. Enamikel kodu arvutitel oli primaarne OS (ja tihti BASIC) paigaldatud süsteemi integreeritud ROMi. Lisaks oli võimalus laadida keerulisemaid OS-e flopilt. Näiteks DOS.
90-ndate alguseks oli keskmine tarkvara maht muutunud nii suureks, et paljud programmid vajasid isegi paigaldamiseks mitut flopit. Suured programmid nagu Windows ja Adobe Photoshop vajasid isegi 12 või enamat flopit. 1996. aastaks oli ringluses hinnanguliselt 5 miljardit flopiketast. Seetõttu läks 90-ndate lõpus tarkvara levitamine vaikselt üle CD-ROM-ile (väiksemaid hakati ka loomulikult interneti kaudu levitama)

P.S Diskette kasutati ka Nintendo mängimiseks…mina näiteks ei teadnud 🙂