IT proff Eestis aastal 2012

Tänäpäeval Eestis ja üleüldse terve maailmas on suur konkurents IT valdkonnas. Enne, kui sa asud mõnda IT firmasse tööle, eeldetakse, et sul on olemas juba mingi kogemus ja vähemalt keskutsekooli haridust. Õnneks mõned Eesti keskutsekoolid pakkuvad algtasemel IT haridust, näiteks saada Infotehnoloogia tugispetsialistiks. Kuid, kui inimene edaspidi soovib edasi areneda ja karjääriga edasi minna, ainult kutsehariduses ei piisa. Kui vaadata paljude IT ettevõttete töökuulutusi, siis esimeseks tingimuseks tööintervjuule pääsemiseks on saadud kõrgkooli haridus, eeldus, et sul on olemas diplom. See tähendab, et kui soovid ennast arendada IT valdkonnas, pead hiljem või varem mõnda kõrgkooli astuma.

Minu nägemus, milline näeb välja IT proff Eestis 2012:

  • inimene on huvitatud uutest IT tehnoloogiatest, on õppimisvõimeline ja suutlik sujuvalt üle minna uuele platvormile;
  • kommunikatiivsus ja suhtlemisoskus, mis on väga oluline IT alal, oskus oma teadmisi teistega jagamine;
  • keelte teadmine, vähemalt kaks. Suurtes Eesti ettevõtetes on suur pluss, kui sa oskad lisaks inglise keelele ja muu keele, nt vene;
  • hea huumorimeel ja karisma, mis on üks erinevatest aspektidest, et saada IT profiks;
  • Multitasking – IT proff võib samal ajal tegeleda erineva tööga;
  • oskus vaadata ette, millist tulemust toovad need või teised sammud;

 

Advertisements

Tarkvara ergonoomika

Tarkvaralahenduse puhul mina tooks siia negatiivse näitajaks erinevad viideomontaaži programmid, nt Liquid Pinacle, mis paistis silma erakordse kasutajasõbralikuse ja loogikaga. Kuid firma osteti põhikonkurendi poolt ülesse ja edasist arendamist enam ei toiminud. Nii ongi tekkinud absurtne situatsioon, kus maailma viideotoodang monteeritakse Avid’is või FinalCut’is, mille kasutajamugavus on tunduvalt kehvem.

Positiivse ergonoomilise näitajaks mina tooks siia Facebooki kohe arusaadav ülesehitus, et sa ei pea üldse mõtlema, kuhu peab vajutama. Nt Google plussis nii ei ole, kuigi nema on just ennast reklaaminud, et on veel loogilisemalt üles ehitatud kui Facebook.

Litsentsi valik, mis on mõjutanud kogu projekti käiku

VLC Media player

VLC Media player või lhtsalt VLC on VidoLan prjekti poolt kirjutatud, mis on loodud kasutamiseks  Microsoft Windows, Mac OS X, Linux, BeOS, MorphOS, BSD, Solaris, iOS, jae ComStation peal.

Kasutab GNU General Public License, ehk erinevalt omandilitsentsidest on GNU GPL-i eesmärk kasutaja vabadust kaitsta, mitte seda piirata. Selle tagamiseks on mõeldud copyleft. GNU GPL on ka avatud lähtekoodiga litsents. VLC toetab suurt hulka vabu dekodeerimise ja enkodeerimise teeke.Windowsil vähendab see oluliselt vajadust leida pluginad ja koodekeid.

VLC on võimeline mängima ka ebatäieliku, lõpetamata või kahjustatud videot. Mängijal on ka oskus lugeda ISO-tõmmiseid. Alates versioonist 0.8.2 on VLC-l ka ActiveX plugin, mis võimaldab inimestel vaadata Quicktime (MOV), Windows Media, MP3 ja Ogg failid põimitud veebilehti.

 

Windows Media Player

Windows Media Player ehk lühidalt WMP on Microsofti poolt arendatud vaikimisi heli – ja videofailide mängija ning pildifailide vaatamiseks Microsoft’i operatsioonisüsteemides alates versioonist Windows 3.0. Litsentsi järgi on WMP kaasvara ja see on tasuta kättesaadav kõigile. Windows Media player on endiselt väga populaarne. Miinuseks ma pean, et peab ise vidokodekid installima, et saaks filme vaadata.

 

Real Player

RealPlayer on äärmiselt multifunktsionaalne ja ka meeldiva kasutajaliidesega meediumipleier– seda saab kasutada ka audio-ja videofailide kuulamiseks/vaatamiseks, veebibrauserina, CD,DVD ja VCD kirjutajana, saab mängida online mänge, kuulata erinevaid raadiokanaleid üle maailma jne. Realplayer sobib hästi Facebook’i ja Twitter’i kasutajatele, kuna on võimalus sinna lisada lemmikvideod läbi pleieri. Kahjuks pole RealPlayer’i keeltevalik eriti suur ning puudub ka eestikeelne kasutajaliides.On olemas tasuta ja tasuline versioonid.

Patent

Sõna „Patent“ nagu me täna sellest aru saame ilmus 1474. aastal Veneetsia Vabariigis. Sellel aastal tuli välja seadus, et kui midagi välja leiutatakse, tuleb koheselt teavitata riiki, et ennetada leiutist kontrollimatult  teistes riikides kasutamist. Patendi aeg oli kuni 10 aastat. 1623 aastal Inglismaal kuulutati välja „Staatus monopooli kohta“, mille alusel väljastati patendid „uute projektide  leiutamiseks“.  Esimene patent USAs (Patent Act) ilmus 1790 aastal. Venemaal umbes samasugune seadus ilmus 1812 aastal ja aastal 1830 30. märtsil pannakse paika patendi sõnatust, et on tööstusomandi mõistes erinevat liiki tööstuspatent (leiutise objektiks võib olla seade, meetod, aine või nende kombinatsioon). Leiutis on patentne, kui see on uus, omab leiutustaset, on tööstuslikult kasutatav.

Tänapäeval ELi liikmesriigid üritavad saavutada kokkulepet ühtse patendisüsteemi loomiseks. Probleem on järgmine, et patendi saamine on kulukas ja aeganõutav, sest Euroopa Patendiametis registreeritud patent tuleb lisaks eraldi igas EU liikmesriigis kehtestada, kus kaitset taotletakse. Lisaks sellele, iga liikmesriik võib nõuda patendi kogu dokumentatsiooni tõlkimist. Kuna vaidlused sel teemal endiselt käivad ja kompromissini on veel pikk tee, Euroopa komisjon pakkus välja kolm varianti: ainupädevuse andmine Euroopa Liidu kohtule, siseriiklikele kohtutele või sootuks uue üle-Euroopa Liidulise patendikohtu loomine.

Minu arvamuselt kõik need vaidlused patentide kohta viib selleni, et see peletab innovatsiooni Euroopast eemale see tõttu euroopa jääb pika ninaga ja kogu innovatsioon kolib Aasiasse. Mida kiiremini kokkuleppele jõutakse, seda kasulikum on Eestile, see annab võimalust Eesti ettevõtetele konkurentsivõime tõstmist Euroliidus.

Pekka Himoneni raport Soome parlamendile

Oli vaja läbi lugeda Pekka Himaneni 2004. a. raporti Soome parlamendile ja selle peale teha arvustuse. Antud raporti põhimõte on pakkuda lahendusi lääne ühiskonnale, et heaolu kestaks edasi ka tulevikus. Uusi lahendusi otsida on tingitud inimeste vananemine arenenud riikides, maailmamajanduse globaliseerumine ja infotehnoloogia kiire areng. Kindel see, et tänapäevane elustandart ei muutuks, peavad arenenud riigid otsima endale uusi turge kiire arenevates riikides. Selleks ühiskond peab muutuma innovatiivsemaks, tootlikumaks ja paindlikumaks muutuste suhtes. Innovatsioon on väga tähtis, et saaks uusi tooteid ja teenuseid luua, aga muidugi väga tähtis osata asju luua ja et see oleks mõeldud uut moodi. Et kõik see toimiks, oluline, et riik oleks stabiilne, ühiskonnal oleks heaolu, kus puuduvad pinged näiteks erinevate rahvuste vahel.Lisaks riigi maksusüsteem oleks ehitatud nii, et see stimuleeriks ettevõtlikust, panustaks haridusele ja saaks meelitada oskustöölisi välisriikidest.
Raport ei anna  konkreetseid lahendusi, vaid toob ette njuanse, millele peaks toetuma, et selline ühiskond oleks. Pekka Himoneni kirjeldatud  eeldused sellise eduka ühiskonna jaoks on muidugi väga õiged, näiteks hoolivus, koostöö, vabadus, loovus, ettenägelikkus. Küsimus on, kuidas seda kõike saavutada? Kõiki need nimetatud eeldused inimkonnale oli teada juba vähemalt paar tuhat aastat. Peab tõdema, et omavaheline infovahetus ei olnud nii intensiivne, nagu see praegu on.  Raportis pakutud riiklikud tööd on samuti on ka õiged, aga riigid on ikkagi väga erinevad, inimesed on erinevad mentaliteediga. Kuidas näiteks Saksamaa või Prantsusmaa suhtuksid võõrtööliste kohale saabumisega.  Kuidas teha ühiskonnale selgeks, et tulevikus kahjuks peab hiljem pensionile jääma? Kindlasti on olemas palju teisi keerulisi küsimusi.

Ma pean Himaneni raporti vajalikuks. Tema tõstatatud küsimused muutuvad aina aktuaalsemaks. Soovitan ka teistele tutvuda tema dokumendiga, keda huvitab meie ühiskonna tulevik.

Uus meedia…? Suhtlusportaalid ja sotsiaalvõrgustikud….Facebook!

Esimest korda ma Facebook-i kohta sain teada umbes neli aastad tagasi ühest ameerikalist paroodiafilmist, ma kahjuks ei oska selle nimi öelda, kus juba tol ajal visati nalja, et igal inimesel see on olemas. Facebook on veebipõhine suhtlusvõrgustik . Selle kasutajad saavad lisada sõpru, saata neile sõnumeid ja uuendada oma isiklikke veebilehti, et teavitada oma sõpru enda jaoks olulistest sündmustest ning jagada pilte. Lisaks kasutajad saavad ühineda võrgustikega, mis on organiseeritud linna, töökoha, kooli, regiooni järgi jne.

Juba enne Facebook-i ilmumist olid olemas ka teised suhtlusvõrgustikud, nagu Rate.ee, Orkut, MySpace j.t, kuid minu suhtumine nendesse oli üsna skeptiline, lihtsalt ei pakkunud huvi. Teadsin ainult seda, et mõned sõbrad ja tuttavad kasutasid neid ja vahest isegi kutsuti liituma, kuid tegu jäigi registreerimisega. Siis ilmus Facebook, uute väljakutsetega ja  plaanidega meelitada enda poole kasutajaid. Mida aeg on edasi läinud, seda siin ja seal ma kuulsin meediast, Facebook –ga liitujate arv drastiliselt kasvab ning mingi hetk üle poole minu tuttavatest ringkonnast juba istusid eelnimetatud suhtlusvõrgustikus. Mõtlesin, et on aeg ka ennast registreerida ja vaadata, mida siis endast Facebook kujutab .

Tänapäeval Facebook on väga edasi arenenud ning ametlikult kinnitatud üle poole miljardi registreerituid veebikasutajaid. Tavainimeste registreerunute hulka lisanduvad nii riigi- kui ka eraettevõtted, kooperatiivid, agentuurid, seltsid jne. Ettevõtted avastasid enda jaoks Facebook-is kõigepealt tasuta koha, kus saab absoluutselt  ilma lisainvesteeringuta ennast reklaamida. Näiteks hotellid, sanatooriumid – nad kõik üritavad inimestele sõnumi edasi edastada, miks just peaks neid valima ja neid külastama. Tänu Facebooki süsteemile on võimalik liituda nende uudistega ning olla kursis hotellide sooduspakkumistega, vajadusel saab muidugi ka kohe loobuda, kui tüütuks saab, kuid Facebook on nii mugavalt ehitatud, et see praktiliselt ei sega. Nii tuleb välja, et antud suhtlusvõrgustikul on tegu  ärinäoga, mida saab noor ettevõtja enda kasuks kasutada.

Kuid minu arvamuselt ei pruugi alati Facebookil olla positiivne nägu. Nagu öeldakse, iga valgel jõul on olema oma tume külg. Kuna tegemist on suure portaaliga ja interneti uuringutel Eestis on umbes 300 000 Facebooki kasutajaid, ei pruugi see alati olla sõbralik kasutaja suhtes. Praktiliselt iga inimene on lisanud enda pildi, mis võib kaasa tuua ka ebameeldivusi. Olen kuulnud selliseid olukordi, kus ettevõtted kuulutavad välja töökulutusi ja nende vastanud CV-dele otsitakse nimejärgi inimesi Facebooki otsingus. Ja siis tekkibki kord, kui tööandjale ei meeldi kandideerija nägu, jääbki ta vestlusele kutsumata. See tõttu inimene võiks siiski vaadata, mis esimeses pildiks ta valib, eriti siis, kui tulevikus läheb töökoha vahetamiseks.

Muidugi Facebook üritab endast parimat anda, et kurjategijad ei kasutaks inimeste andmeid enda kasuks. Olemata ohtudest, Facebooki-maanija jääb inimestele ilmselt veel pikemaks ajaks ainukeseks suhtlusvõrgustikuks, kus nemad veedavad seal tunde, jagavad rõõmu, vestlevad, kommenteerivad pilte jne.

IT Tooted, mis ei läinud massi

Z-Nano Optical mouse

See optiline hiireke pidi maailmas kõige väiksem olema . Kahjuks tuleb välja, et  mikroskoopiline suurus  ei sobi veel kõigile seadmetele.  Kas sa kujutad ette, kui sul on kiire ja sa peaksid kiiresti veebilehte lahti  teha, et olulist infot vaadata, pead need pisinuppe vajutada? Minu puhul selline hiirr on täiesti mõtetu ja kasutu ja ilmselt viskaks selle prügikasti juba järgmisel päeval. Alguses oleks naljakas, aga tüütaks ikkagi. Aga kes teab..inimesed on erinevad, võib olla  keegi jääks Z-Nano hiire kasutama

Kalkulaatoriga hiir – X Mark I Mouse Lite

Lugupeetud ettevõte Canon, keda tuntakse maailmas kaamerate ja printerite järgi, üritab laiendada ennast ka arvutite aksessuaaride hulgas.  Canon tuli välja uue optilise hiirega X Mark I Mouse Lite, mille korpuses on sisseehitatud kalkulaator.  Kahjuks antud combo-hiir või all-in-one hiire ei ole saanud head tagasisidet. Hiir oleks sobilik mõni ärimehele reisimise ajal ,kuid tema plussid siin lõppevad. Miinused on aga järgmised. Ise hiir ei ole stabiilne, kui sa vajutad nuppude peale, kogu aeg kipud ümber minna. Hiirega töötamine on ka raskendatud –  on oht kogemata vajutada teiste nuppude peale.  Minu arvamuselt on tegemist ebaõnnestunud toodega ja Canon peaks keskenduma enda kaamerate tootmisele, mitte ämbrisse astuda. Hiir on muidugi ilus, valge värv, ilus disain, sobiks Mac’ile pigem. Turul hiir maksab 59,99$ , olemas valge ja must versioond. Arvan, et hind on ikka soolane, et selle vidina osta.

Windows Millenium

Windows ME oli Windows 98 järelkäija ja nagu Windows 98, oli sa tuunatud kodukasutajatele. Windows ME omal ajal sisaldas ainult uut: Internet Explorer 5.5, Windows Media Player7. Windows Movie Maker videotöötlus, System Restore. Kõik nagu pidi OK olema, aga antud OS’iga olid ka probleemid.  Windows ME on saanud palju kriitikat, kuna süsteem ei olnud stabiilne, kogu aeg jooksis kokku või ootamatult tegi restardi. Ühe PC World artiklis Windows ME tõlgendati lahti nagu „Mistake Edition“ ja oli kommenteeritud, nagu kõige halvim toote mis kunagi üle üldse maailmale välja tuli (nad veel ei teadnud, et tulevikus tuleb Windows Vista  )  Windows ME’l üli üsna väike eluiga, ainult üks aasta, kuna tema asemele tuli 2001 aastal Windows XP, mis on siiamaani maailmas kasutusel.
Olen ise kasutanud Windows ME, 2 korda aastas pidin Windows uuesti installeerima  seega võin kinnitada, tegemist oli väga ebaõnnestunud tootega Microsofti poolt.

P.S Windows Millenium promo oli väga heal tasemel.